1
GEOGRAAFILINE ASEND
Rootsi Kuningriik asub PÈhja-Euroopas, Skandinaavia
poolsaarel, Balti mere ÄÄres. Pindala on 450 tuhat
ruutkilomeetrit. Pealinn - Stockholm. Balti meres talle
kuuluvad saared Gotland ja ãland. Mandril Rootsi naabrid on
Norra ja Soome, aga kaugel pole ka Taani, Saksamaa ja Balti
riigid - nad asuvad Øle Balti mere.
LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Rootsi kesk- ja lÈunaosa on killustatud tuhandete jÄrvedega
ja jÈgedega ning lÄÄneosas on pikk mÄeahelik. JÈgede ja
jÄrvede pindala moodustab 9% ja mÄgede pindala 16% kogu
pindalast. Kuna Rootsi on hÄsti "venitatud" pÈhjast lÈuna,
siis on ka kliima erinevates osades vÄga erinev. PÈhjas on
kogu aeg lumi, lÈunas aga kliima on suhteliselt mÈÈdukas.
Selle kliima pÈhimÈjutajad on PÈhja Atlandi voolus ning
domineerivad lÄÄnetuuled, mis puhuvad suhteliselt soojast
Atlandi ookeanist. PÈhjas on mÄrkavalt kØlmem kui lÈunaosas,
kuna seal on palju mÄestikke ning soe mereÈhk lihtsalt ei
ulata sinna.
Keskmine Èhutemperatuur veebruaris on natuke alla 0 C ning
juulis 16 C. Suvel pÄev muutub pikemaks, ÃÃ lØhemaks ja
talvel vastupidi.
Keskmine sade on 535 millimeetrit aastas. KÈige rohkem
sademeid on augustis edela osas.
Rootsi hoolitseb vÄga oma keskkonnast ja kavatseb sulgeda
kÈik oma aatomelektrijaamad aastaks 2010, kuigi just nemad
annavad praegu rohkema osa elektrienergiast.
Naturaalsetest resurssidest vÈib nimetada tsinki, uraani,
rauamaaki,
RAHVASTIK
Rootsi rahvaarv on 8,9 milljonit inimest ja tihedus on
umbes 20 inimest Øhe ruutkilomeetri kohta. Kuna pÈhjaosa on
pÈhiliselt mÄgine ja suuremad linnad asuvad lÈunas, siis ka
rahvas paikneb peamiselt lÈunaosas. Suurem linn on Stockholm
- 700 tuhat elanikke. Keskmine meeste eluiga on 75 ning
naiste - 81 aastat. Kohaliku rahva arv on umbes 83%.
Rahvajuurdekasv on 0,5-0,6%. Kirjaoskamatuid on alla 1%.
VÄlismaalastest on kÈige rohkem soomlasi ( 2,3% ).
øle 65 aastaseid on 17,5%, Øle 80 aastaseid 4,7%
Øldrahvaarvust.
Rootslaste Èppimiskulud on maailma kÈige kÈrgemate seas.
Samas on ka palju riigitoetusi hariduse saamiseks.
GØmnaasiumi astuvad rohkem kui 90% Èpilastest. Samuti riik
hoolitseb ka kodanike tervisest. Ka siin saavad inimesed
suured riigitoetused. SellepÄrast suremus ongi Øks
madalamaid maailmas: kuus surnut tuhande sØndinute kohta.
MAJANDUS
Majandusarengu jÄrgi kuulub Rootsi Esimesse Maailma (e.
PÈhja Riikide hulka). Rootsi majandus on kÈige suurem
Skandinaavia riikides. 1994.
aastal nÄis riigieelarve jÄrgmiselt:
SISSETULEK 47.9 miljardit
USA dollarit
VäLJAMINEK 70.9 miljardit
USA dollarit
pictureId65536pictureActive0fFilled0fLine0fShadow0bWModePure
BW6bWModeBW6fLayoutInCell0fLayoutInCell0